Juhime tähelepanu, et käesolev ülevaade ei anna ammendavat selgitust kõigist investeerimisriskidest ning seetõttu peaksite investorina iseseisvalt uurima ja analüüsima ka teisi investeerimistegevusega kaasnevaid ja seotud riske.

Iga investor peaks alati hoolikalt kaaluma, kas ta on võimeline neid riske kandma, võttes arvesse varasemaid investeerimiskogemusi, investeerimiseesmärke, finants- ja majanduslikke võimalusi ning muid sarnaseid asjaolusid.

Kui Sinu portfell on meie poolt valitsetud, siis koosneb see börsil kaubeldavatest fondidest (ETF) ja indeksfondidest. Selleks, et Sa mõistaksid paremini oma tulevase portfelliga seotud riske, soovime juhtida Sinu tähelepanu järgmistele riskikategooriatele, mida peaksid enne investeerimist arvesse võtma.

Börsil kaubeldava instrumendi hind on allutatud üles- ja allapoole liikumisele, mis on seotud nende instrumentide ostmiseks ja müümiseks avatud turul tehtavate pakkumiste ja vastuvõttudega. Turuhinna allapoole liikumine vähendab seega investeeringu väärtust. Investor võib kaotada osa investeeritud kapitalist, kui ta müüb, kui hind on madalam, kui see oli instrumentide ostmise ajal.

Hinnaliikumised võivad tuleneda nii üldistest riskidest (nt geograafilised riskid, poliitilised riskid, seadusandlikud riskid ja majandusriskid) kui ka ettevõtlusega seotud riskidest. Halvemal juhul võib ettevõte, mille aktsiatega kaubeldakse, isegi pankrotistuda. Seetõttu on oht, et investor kaotab kogu kapitali, mille ta on selle konkreetse ettevõtte aktsiatesse investeerinud. Seega peetakse ettevõtte üksikaktsiaid üldiselt kõrgema riskiga instrumentideks kui instrumente, mis koosnevad mitmest erinevast instrumendist (aktsiad, võlakirjad jne).

Börsil kaubeldavad fondid (ETF) ja indeksfondid on seetõttu väiksema riskiga kui ühe ettevõtte aktsiad, kuna need on fondide liik, mis hoiavad mitut alusvara, mitte ainult ühte (nagu üks aktsia). Kuna ETFi või indeksifondis on mitu vara, aitavad need mitmekesistada investeeringuid. Siiski on ka ETF-ide ja indeksfondide turuhindadel volatiilsus ja sellega tuleb arvestada.

Tavaliselt aitab volatiilsuse vastu pikem investeerimisperiood ja pidev (nt kuude kaupa) investeerimine, sest sellisel juhul investeeritakse ka siis, kui hind on madal.

Vana ütlus "kõiki mune ei tohiks hoida ühes korvis" seletab kontsentratsiooniriski kõige lihtsamalt. Teisisõnu, kontsentratsioonirisk seoses investeerimisega esineb näiteks olukorras, kus oled kõik oma investeeringud paigutanud ühte või väga vähestesse ühe ettevõtte aktsiatesse. Juhul kui selline ettevõte satub pankrotti või kaotab väärtust äritegevuse ebaõnnestumise tõttu, kaotad ka suure osa või kogu oma investeeringust.

Kui oled oma investeeringuid hajutanud, st lisanud oma portfelli erinevaid investeeringuid, väheneb ka risk, et kaotad kogu oma investeeringu (või suure osa sellest) lühikese aja jooksul või üheainsa sündmuse tõttu. Börsil kaubeldavad fondid (ETF) ja indeksfondid on väga hajutatud ja koosnevad sadadest erinevatest varadest ning seetõttu on nendega seotud väiksem kontsentratsioonirisk.

Jätkusuutlikkuse risk võib esineda erinevates olukordades erinevalt, kuid meie toodete kontekstis võib see tähendada näiteks seda, et mõned ETFid, millesse investorite raha on investeeritud, liigitavad end artikli 8 või 9 kohaselt, kuid hiljem selgub, et selline liigitus on vale. See võib olla tingitud "rohepesu" skandaalidest, andmete puudumisest või ebapiisavast kvaliteedist, vale metoodika kasutamisest või andmete valest tõlgendamisest jne. Sellised sündmused võivad viia ETFi investeeringute väärtuse vähenemiseni, põhjustades võimaliku madalama või negatiivse tootluse.

ETFide valimisel rakendame oma investeerimispõhimõtteid, mille kohaselt valime mainekad fondivalitsejad. Lisaks sellele, et me kontrollime, kas ETF vastab artikli 8 või 9 tingimustele, võrdleme seda erinevate sõltumatute reitinguagentuuride, nagu MSCI ja Morning Stariga. Me valime hästi hajutatud ETFid, mille puhul on üksikute ettevõtete tegevusest tulenev mõju väiksem. Näiteks kui ETF on investeerinud sadadesse aktsiaettevõtetesse ja ühte neist süüdistatakse "rohepesu" eest, siis ei avalda see sündmus ETFile suurt mõju ja fondivalitsejad saavad kasutusele võtta vajalikke meetmeid.

Investeeringutega kaasneb ka risk, et väärtpaberit ei saa vajadusel müüa, kuna ei leita ostjat, kes väärtpaberit vastuvõetavatel tingimustel ostaks. Likviidsusrisk on eelkõige seotud väärtpaberitega, millega ei kaubelda reguleeritud (avatud) turul. Tavaliselt on tõenäoline, et väärtpabereid, millega kaubeldakse börsil, nagu näiteks ETFid ja indeksfondid, saab vabalt müüa ja osta.

Likviidsusrisk (kui üldse), mis on seotud börsil kaubeldavate väärtpaberitega, avaldub pigem hinnariskina, sest olukorras, kus väärtpaberi ostmisest huvitatud isikuid on vähem, langeb väärtpaberi hind.

Kui investeering on tehtud välisvaluutas (st muus valuutas kui investori algne vääring), siis võib valuutakursside muutus tuua kahjumit, kui investeering müüakse ja tulu konverteeritakse tagasi algsesse vääringusse.

Meie eesmärk on investeerida peamiselt Sinu originaalvaluutas ja investeerida ainult sellistesse fondidesse, mis kauplevad samas valuutas. Mõned aktsiad ja võlakirjad fondi sees võivad olla ka teises valuutas, mistõttu Sinu portfell on teataval määral avatud välisvaluutariskile.

Intressimäärade muutused võivad mõjutada varade, eelkõige võlakirjade hindamist ja

seejärel ka võlakirjafonde. Kui intressimäärad tõusevad (langevad), langevad (tõusevad) ka võlakirjade hinnad.

On olemas riskimõõdik nimega "kestus", mis lihtsustatult öeldes näitab, kui palju langeb võlakirja hind, kui intressimäärad tõusevad.

Tavaliselt on võlakirja risk seda suurem, mida kõrgem on kestus. Suurem kestus tähendab tavaliselt ka kõrgemat potentsiaalset võlakirja tootlust.

Seadusandluse muudatuste tõttu võib investor kanda kahjumit suurenenud maksukohustuse või muu ebasoodsa seadusemuudatuse tõttu, mis võib vähendada investeeringu tootlust.

Iga investor peaks enne investeerimist ja enne investeeringust väljumist tutvuma vähemalt põhiliste maksuõigusküsimustega. Pange tähele, et me ei saa anda oma klientidele maksuõiguslikku nõustamist.

Teatud juhtudel võib aktsiatehinguga kaasneda ka risk, et vastaspool ei kanna kokkulepitud rahasummat või väärtpabereid üle. Selline risk tekib näiteks aktsiate märkimise korral, kui väärtpaberitehing ei toimu keskregistris makse vastu, vaid raha liigub eraldi pangaülekande kaudu ja väärtpaberid ilma makseta.
​
Siiski, kui tehing tehakse reguleeritud turu (börsi) kaudu, on see risk nii väike kui võimalik, kui seda võrrelda näiteks väljaspool reguleeritud turgu tehtud tehingutega. Me teeme kõik tehingud reguleeritud avatud turul (börsil) ja arveldusrisk on minimaalne.

Väärtpabereid hoitakse tavaliselt krediidiasutuses (nt pangad või muu krediidiasutus) väärtpaberikontol. Olenevalt olukorrast võib väärtpaberi omanikul olla isiklik väärtpaberikonto või keegi võib väärtpabereid tema nimel hoida.Igal juhul tuleb arvestada, et väärtpabereid võib hallata mitmetasandilises ahelas: krediidiasutused võivad omakorda hoiustada väärtpabereid oma alldepositooriumides jne.
​
Seetõttu on paratamatu oht, et hoiulevõtja/kontohalduri juures hoitavad varad võivad kaduda hoiulevõtja või muu varade hoidmist korraldava isiku maksejõuetuse, pankroti, hooletuse või tahtliku ebaseadusliku teo tõttu.
​
Sinu investeeringud Grünfinis on kaitstud kuni 20 000 euro ulatuses Riikliku Tagatsifondi investorkaitsega.
​

Loe veel:
​Kas minu vara on Grünfinis turvaliselt hoitud?
​Kas saan Grünfini kasutada koos investeerimiskontoga?
​Kuidas mõjutab minu valitud riskitase minu portfelli tootlust?